AVALDATUD :

KO 2000, 47, 721

Vara valla põhimääruse kinnitamine

Vara Vallavolikogu 14. aprilli 2000. a määrus nr 2

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755), Vara Vallavolikogu võtab vastu määruse:

1. Kinnitada Vara valla põhimäärus (lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vara Vallavolikogu 9. detsembri 1993. a otsus Vara valla põhimääruse kinnitamise osas.

3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.

Volikogu esimees Madis AVI

VARA VALLA PÕHIMÄÄRUS

I. ÜLDSÄTTED

1. Vara valla põhimääruse eesmärk

Vara valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

2. Valla kohaliku omavalitsuse mõiste

2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.

2.2. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted

Valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;
3.3. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises;
3.5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste rakendamisel ja pandud kohustuste täitmisel;
3.6. tegevuse avalikkus;
3.7. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel.

4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused

4.1. Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest seadustest ja riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.

4.2. Vald on kohaliku omavalitsusüksusena avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem.

4.3. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

5. Valla ülesanded ja pädevus

5.1. Vald kohaliku omavalitsusüksusena korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. Nimetatud ülesannete täitmise finantseerimine toimub vallaeelarvest, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

5.2. Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Valla poolt riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu.

5.3. Vallal on õigus reguleerida ka valla territooriumil mitteelavate, kuid siin kinnisvara või ehitisi omavate või rajavate, samuti siin õppivate või ajutiselt elavate isikute ning külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses.

6. Valla omavalitsusorganid

Valla omavalitsusorganid on:
6.1. vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
6.2. vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

7. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites

Asjaajamiskeeleks valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise valla omavalitsusorganites sätestab keeleseadus.

8. Valla elanik

8.1. Valla elanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Vara vallas.

8.2. Valla elanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

8.3. Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud.

9. Valla suhted riigi-, kohtuorganite, teiste omavalitsuste ja organisatsioonidega

9.1. Valla suhted riigiorganitega põhinevad seadusel ja lepingul.

9.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

9.3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

9.4. Vallavolikogu valib kohtukaasistujad kohtuniku staatuse seaduses sätestatud korras.

9.5. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel.

9.6. Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

9.7. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab vallavolikogu.

10. Valla sümbolid

10.1. Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele.

10.2. Valla vapp koosneb rohelisest kilbist, millel asetseb kolm kuldset nartsissiõit 2 + 1.

10.3. Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 100 × 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6 : 9 (2 : 3). Ristkülikukujuline lipp on jaotatud horisontaalselt kolmeks: ülemises ja alumises servas on ühe ühiku laiune kollane laid; piki keskmist, nelja ühiku laiust rohelist laidu on kolm kollast nartsissiõit.

10.4. Valla lipu ja vapi kasutamise korra kehtestab seaduse alusel vallavolikogu.

11. Valla piir ja haldusjaotus

11.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse seaduses sätestatud korras.

11.2. Valla piir tähistatakse kõikidel üldkasutatavatel teedel õigusaktidega sätestatud korras.

11.3. Valla piiri muutmine on võimalik kooskõlas seadusega pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja vallavolikogu seisukohta arvestades.

11.4. Vara valla haldusterritooriumil (333 km²) on järgmised külad: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vanaussaia, Vara, Välgi, Ätte.

11.5. Valla administratiivkeskus asub Vara külas vallamajas.

11.6. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamust. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vaja esitada asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve.

11.7. Vara valla territooriumil ja koosseisus on moodustatud Koosa osavald, mis tegutseb vallavolikogu poolt kinnitatud osavalla põhimääruse alusel.

12. Valla õiguste kaitse

12.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime ei tohi muuta eelneva rahvaküsitluseta ja ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata.

12.2. Vallavolikogul on õigus seaduses sätestatud korras korraldada vallale olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks rahvaküsitlusi.

12.3. Vallal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

II. VALLAVOLIKOGU

13. Vallavolikogu – omavalitsuse esinduskogu

13.1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike poolt valitud esinduskogu.

13.2. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel.

13.3. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja võtab vastu reglemendi.

13.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim vallavolikogu liige.

14. Vallavolikogu moodustamine

14.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajase hääletamise teel.

14.2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vastavalt seadusele vallavolikogu eelmine koosseis.

14.4. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

14.5. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest.

15. Vallavolikogu liige

15.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

15.2. Vallavolikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

15.3. Vallavolikogu liikmele hüvitatakse kooskõlas seadusega vallavolikogu poolt kehtestatud korras ja määrades vallavolikogu liikme tööga seotud kulud.

15.4. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline.

15.5. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning vallavolikogu tegevusest tervikuna.

15.6. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ning peatumine toimub kohaliku omavalituse korralduse seaduses toodud alustel ja korras. Vallavolikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu vallavolikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatumise ja lõppemise. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele määratakse kohaliku omavalituse korralduse seaduses sätestatud korras asendusliige, kelle volitused volikogu liikmena algavad volikogu, valla valimiskomisjoni vastava otsuse jõustumise hetkest.

15.7. Vallavolikogu liikmel on õigus:
– algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
– seada üles kandidaati vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
– esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid;
– saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
– esitada järelepärimisi vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta;
– esineda vallavolikogu istungil ettekande, sõnavõtu, avalduse, protesti, repliigi ja küsimustega, v.a küsimuste arutamine ja otsustamine, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele;
– kasutada vallavolikogu ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks;
– siseneda valla asutustesse ning nende territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju;
– oma ülesannete täitmisega seoses tasuta külastada valla asutuste avalikke tasulisi üritusi vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

15.8. Vallavolikogu liige on kohustatud osalema vallavolikogu istungitel, nende komisjonide töös, mille liikmeks ta on valitud, ja täitma vallavolikogu poolt antud ülesandeid. Vallavolikoguga seotud ülesannete täitmisest tingitud töölt puudumisest on vallavolikogu liige kohustatud tööandjale ette teatama vähemalt kaks tööpäeva. Tööandjal on kohustus võimaldada vallavolikogu liikmel osa võtta vallavolikogu istungitest ja komisjonide koosolekutest ning võimaldada tal täita muid vallavolikogu antud ülesandeid.

15.9. Vallavolikogu liikmed on vastavalt korruptsioonivastasele seadusele kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni seadusega ettenähtud korras ja järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut. Deklaratsioonide hoidja ja deklaratsioonide avalikustamise kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

15.10. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. Sellisel juhul teeb vallavolikogu liige enne vastava küsimuse arutelu algust avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vallavolikogu liikme mitteosalemine fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem.

16. Vallavolikogu pädevus

Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
16.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine;
16.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
16.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine;
16.4. koormiste määramine;
16.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
16.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
16.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
16.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
16.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
16.10. vallavolikogu ja vallavalitsuse reglemendi kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine;
16.11. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
16.12. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
16.13. valla administratiivkeskuse asukoha määramine;
16.14. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
16.15. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ning valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
16.16. vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine;
16.17. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele;
16.18. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
16.19. vallavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine;
16.20. vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
16.21. valla esindamise korra kehtestamine;
16.22. vallavanema valimine ja ametist vabastamine;
16.23. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
16.24. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
16.25. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
16.26. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
16.27. valla ametiasutuste ja valla ametiasutuste hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
16.28. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
16.29. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
16.30. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemises lõpetamise otsustamine;
16.31. kohtukaasistujate valimine;
16.32. Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine;
16.33. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine;
16.34. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine;
16.35. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
16.36. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine;
16.37. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
16.38. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine.

16.39. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks nimetatutele muud seadustes sätestatud või volikogu määratud küsimused.

Vallavolikogu otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi ja võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

17. Vallavolikogu struktuur ja töökorraldus

17.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab vallavolikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe.

17.2. Vallavolikogu moodustab volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alalised komisjonid moodustatakse volikogu otsustamisel valla elu valdkondades seisukohtade esitamiseks ja vallavolikogule otsustamise ettevalmistamiseks.

17.3. Vallavolikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei.

17.4. Vallavolikogu ja tema komisjonide töökorraldus määratakse vallavolikogu reglemendis.

18. Vallavolikogu esimees

Vallavolikogu esimees:
18.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
18.2. esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja vallavolikogu poolt antud pädevusele; vallavolikogu esimees võib volitada teisi isikuid esindama valda ja vallavolikogu temale antud pädevuse piires;
18.3. koos vallavalitsusega valmistab arutamiseks ette vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud;
18.4. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, teistele volikogu dokumentidele ning korraldab ja kontrollib nende täitmist;
18.5. võtab vastu vallavolikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused, korraldab nende lahendamist;
18.6. korraldab vallavolikogu komisjonide tööd, vajadusel kutsub kokku komisjonide ühiskoosoleku;
18.7. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

18.8. Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees, nende äraolekul aga vanim kohalolev vallavolikogu liige. Vallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel vallavolikogu esimehe määratud tööjaotuse alusel.

19. Vallavolikogu esimehe valimine

19.1. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

19.2. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on üks hääl.

19.3. Vallavolikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud oma nõusoleku kandideerimiseks. Kui vallavolikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga.

19.4. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

19.5. Vallavolikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus kandidaatide esitamise järjekorras. Pärast sõnavõtu lõppu vastavad vallavolikogu esimehe kandidaadid volikogu liikmete küsimustele. Iga vallavolikogu liige saab esitada kuni kolm küsimust.

19.6. Vallavolikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni hääletamiskomisjoni moodustamiseni.

19.7. Vallavolikogu valib avalikul hääletamisel volikogu liikmete hulgast kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.

19.8. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

19.9. Protokolli kinnitab vallavolikogu pooltäälteenamusega lahtisel hääletamisel.

19.10. Valituks osutub vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse saanud kandidaat.

19.11. Kui ükski kandidaatidest ei saanud vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel.

19.12. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälteenamuse otsuse alusel. Vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel korratakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti ühe nädala jooksul.

19.13. Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos.

19.14. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid.

19.15. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning kandidaatidele antakse võimalus enesetaanduseks.

19.16. Vallavolikogu aseesimees valitakse pärast volikogu esimehe valimist volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehe valimisega samas korras.

19.17. Vallavolikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub volikogu vastava otsuse jõustumise kuupäeval.

20. Vallavolikogu komisjonid

20.1. Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone.

20.2. Komisjoni tegevusvaldkond määratakse vallavolikogu otsusega. Valla arengukava, üldplaneeringut või eelarvet käsitlevad eelnõud arutatakse läbi kõigis volikogu komisjonides.

20.3. Vallavolikogu alatise komisjoni pädevus:
– selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
– töötab välja vastavad tegevuskavad;
– algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
– annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;
– kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist;
– teeb vallavolikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungil arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta;
– täidab muid käesolevast põhimäärusest ja vallavolikogu õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

20.4. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees.

20.5. Komisjonide töökord määratakse kindlaks vallavolikogu reglemendis.

20.6. Komisjonide esimehed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseisu kinnitab vallavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vastava ala spetsialist vallavalitsuse ametnike hulgast. Revisjonikomisjoni liikmeks võivad olla ainult vallavolikogu liikmed.

20.7. Komisjoni esimees, juhtides komisjoni tööd, kutsub kokku komisjoni koosolekud, juhatab neid, tagab koosolekutele küsimuste ettevalmistamise ning jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded. Komisjoni esimees korraldab komisjoni koostööd vallavolikogu ja vallavalitsusega ning korraldab komisjonide otsuste täitmist.

20.8. Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni läbivaatamiseks vallavolikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni kompetentsi ning ei ole komisjonile suunatud. Kui komisjoni esimees taotleb eelnõu oma komisjoni menetlusse vallavolikogu istungil, otsustab selle vajalikkuse vallavolikogu.

20.9. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või esimehe volitatud komisjoni liige.

20.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavolikogule ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees.

20.11. Komisjoni otsused protokollitakse ning nendele kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni otsused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures.

20.12. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

20.13. Kõik vallavolikogu komisjonid annavad vallavolikogule vähemalt kord aastas aru tehtud tööst.

20.14. Vallavolikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb koos vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele.

21. Revisjonikomisjon

21.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb vallavolikogu kinnitatud põhikirja alusel. Revisjonikomisjoni liikmete arvu otsustab vallavolikogu enne revisjonikomisjoni valimist.

21.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast.

21.3. Revisjonikomisjoni kontrollib:
– kontrollib vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele;
– tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
– valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust;
– vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist;
– valla sõlmitud lepingute täitmist;
– vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

21.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule.

21.5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

22. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord

22.1. Vallavolikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab vallavolikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või vallavolikogu vastavale komisjonile.

22.2. Vallavolikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta vallavolikogu määrus või otsus.

22.3. Enne arutamist vallavalitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti.

22.4. Küsimuste arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja.

22.5. Kui vallavalitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel vallavolikogu istungi päevakorda, kus kas kinnitatakse vallavalitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks.

22.6. Vallavolikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on vallavolikogu istungil juba varem vastatud ja mille asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha vallavolikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul.

23. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus

Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:
23.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;
23.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
23.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
23.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.

23.5. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seadusega sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

III. VALLAVALITSUS

24. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan

24.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid (kui vallavolikogu pole otsustanud teisiti) ning täidab vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid.

24.2. Vallavalitsus realiseerib nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

24.3. Vallavalitsust juhib vallavanem.

25. Vallavanema valimine

25.1. Vallavanema valib vallavolikogu pärast volikogu esimehe valimist hiljemalt ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates.

25.2. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. Vallavanem peab vastavalt keeleseadusele valdama eesti keelt nii sõnas kui kirjas.

25.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks.

25.4. Vallavanem valitakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel, kusjuures vallavanemakandidaadid ei või ise osa võtta valimisel toimuvast hääletamisest.

25.5. Vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse vallavolikogule kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

25.6. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust.

25.7. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu vallavolikogu esimehe valimisel.

26. Vallavanem

Vallavanem kui vallavalitsuse juht:
26.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
26.2. esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja vallavolikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda ja vallavalitsust temale antud pädevuse piires;
26.3. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks;
26.4. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
26.5. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta;
26.6. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; korraldab ja kontrollib nende täitmist;
26.7. esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad;
26.8. esindab valda pangas, majanduslepingute sõlmimisel ning kohtus;
26.9. võtab teenistusse ja vabastab teenistusest teenistujaid vastavalt kinnitatud koosseisule ja eelarvele, sõlmib ja lõpetab töölepinguid valla asutuste juhtidega;
26.10. osaleb ametialastel vastuvõttudel ja teistel ametlikel üritustel;
26.11. täidab muid talle seadusega ja vallavolikogu poolt pandud ülesandeid.

26.12. Vallavanema äraolekul asendab teda vallavalitsuse liige, kellele on see tehtud ülesandeks vallavalitsuse korraldusega.

26.13. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavalitsuse volituste saamise päevani.

27. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine

27.1. Vallavanemal on valituks osutamise päevast õigus moodustada vallavalitsus.

27.2. Vallavanem teeb hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tema ametisse kinnitamist vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. Vallavanema ettepanekul määrab vallavolikogu vallavalitsuse liikmete arvu. Vallavalitsuses ei või olla vähem kui kolm liiget.

27.3. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul korraga täies koosseisus. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad ametikoha järgi vallavanem ja valitsuse liikmed. Vajadusel muuta vallavalitsuse koosseisu esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks uue koosseisu.

27.4. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. Enne kinnitamist annavad vallavalitsuse liikmekandidaadid süümevande.

27.5. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

27.6. Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle vallavolikogule.

27.7. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks.

28. Vallavalitsuse volituste tähtaeg

28.1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse kogu koosseisu ametisse nimetamise päevast.

28.2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil.

28.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

29. Vallavalitsuse pädevus

Vallavalitsus:
29.1. valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi;
29.2. moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, määrab kindlaks selle töökorra;
29.3. esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus;
29.4. lahendab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste, otsuste või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
29.5. lahendab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse.

29.6. Vallavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimustes, mille vallavolikogu on võtnud oma pädevusse või mille kohta ei ole talle antud vallavolikogu volitust. Vallavolikogul on õigus vallavalitsuse määrusi ja korraldusi muuta ja tühistada.

29.7. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist vallavolikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu vallavolikogu järgmisel istungil.

30. Vallavalitsuse struktuur ja töökorraldus

30.1. Vallavalitsus moodustab vallavolikogu kinnitatud struktuuris ettenähtud vallavalitsuse struktuuriüksused (osakonnad, nõunike ja teiste ametnike ametikohad) ja kinnitab nende põhimäärused ja ametijuhendid.

30.2. Vallavalitsuse kantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on vallavolikogu ja vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja vallavalitsusega kooskõlastatult vallavolikogus.

30.3. Vallavalitsuse töökorraldus määratakse vallavalitsuse reglemendis.

31. Vallakantselei

Vallavalitsuse kantselei oma põhiülesande raames:
31.1. kogub vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide eelnõud ning suunab need vallasekretärile, kes annab nende kohta oma arvamuse;
31.2. tagab vallavolikogu ja -valituse istungite protokollilise teenindamise;
31.3. esitab dokumendid allakirjutamiseks vallavolikogu esimehele, vallavanemale ja vallasekretärile või nende asendajale;
31.4. vormistab vallavolikogu ja -valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise nõuetega, esitab need allakirjutamiseks;
31.5. tagab õigusaktide ja protokollide avalikustamise; saadab Riigikantseleile avaldamiseks valla õigustloovate aktide ärakirjad seaduses ettenähtud korras;
31.6. tagab protokollide väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamise vastavalt korrale, peab vallavalitsuse ja -volikogu poolt vastuvõetud õigusaktide registrit;
31.7. võtab vastu, registreerib, süstematiseerib ja edastab adressaatidele posti, saadab vastuse kodanike avaldustele ja kirjadele ning tagab vallavolikogu ja -valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete jms säilimise;
31.8. väljastab tõendeid ja õiendeid;
31.9. korraldab vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetust;
31.10. peab valla registreid;
31.11. teostab personalitööd vastavalt avaliku teenistuse ja töölepinguseadusele ning vallavanema ja vallasekretäri korraldustele;
31.12. teeb passitööd, peab sõjaväearvestust;
31.13. korraldab perekonnaseisualast tööd;
31.14. koostab ja esitab nõutavaks tähtajaks vallakantselei pädevuses olevaid statistilisi aruandeid;
31.15. täidab vallavolikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslikke korraldusi.

31.16. Vallavalitsuse kantselei juht on vallasekretär.

31.17. Vallavalitsuse kantselei tegevuse aluseks on vallavalitsuse kinnitatud asjaajamisjuhend.

32. Vallasekretär

Vallasekretär:
32.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
32.2. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist;
32.3. korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ning töö avalikustamist;
32.4. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;
32.5. vastutab valla õigustloovate aktide ärakirjade Riigikantseleile avaldamiseks õigeaegse ärasaatmise eest;
32.6. annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele;
32.7. annab arvamuse vallavalitsuse ja vallavolikogu istungite päevakorra ja õigusaktide eelnõude kohta;
32.8. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid, peab arvestust ja teostab järelevalvet valla osalemise üle kohtuvaidluses;
32.9. hoiab valla vapipitsatit;
32.10. informeerib vallavalitsust ja vallavolikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning vallavolikogu ja vallavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta;
32.11. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
32.12. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires;
32.13. täidab teisi talle seaduse, valla põhimääruse ja vallavalitsuse reglemendi alusel ning vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid.

32.14. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.

32.15. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seadusega sätestatud korras vallavanem.

32.16. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem.

32.17. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta.

IV. VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS

33. Valla ametiasustused ja muud asutused

33.1. Valla ametiasutused on vallavalitsus koos vallavalitsuse kantselei ja teiste struktuuriüksustega. Valla ametiasutused teostavad avalikku võimu ja neid finantseeritakse valla eelarvest. Valla ametiasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu ning kinnitab nende põhimääruse. Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab vallavolikogu.

33.2. Valla ametiasutuse poolt hallatavad asutused on haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. Valla asutuste moodustamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu ja kinnitab nende põhimäärused. Valla asutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab vallavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

33.3. Töötamine valla asutuses toimub töölepingu seaduse alusel. Valla asutuse juht võetakse tööle töölepingu alusel vallavalitsuse poolt korraldatud avaliku konkursi korras.

33.4. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

34. Valla avalik teenistus

34.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses.

34.2. Valla avalik teenistuja on ametiisik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses.

34.3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks.

34.4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametiisikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud ametiisikule kirjaliku ametivande.

34.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.

34.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.

34.7. Teenistust valla ametiasutuses korraldatakse avaliku teenistuse seaduse alusel.

34.8. Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised isikud on vastavalt korruptsioonivastasele seadusele kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni seadusega ettenähtud korras ja järgima korruptsioonivastase seaduses sätestatut. Deklaratsioonide hoidja ja deklaratsioonide avalikustamise kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

35. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid

Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja suuruses.

V. VALLA ÕIGUSAKTID

36. Valla õigusaktid

36.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda õigustloovate üldaktidena määrusi.

36.2. Vallavolikogul on õigus õigustrakendavate üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi.

36.3. Vallavolikogul on õigus kohustada vallavalitsust muutma või tühistama oma määruseid või korraldusi, kui need on vastuolus seaduste või vallavolikogu õigusaktidega. Vallavolikogus vallavalitsuse määruste ja korralduste muutmise ja tühistamisega kaasnevad kahjud kantakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik.

36.4. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi.

36.5. Vallavalitsuse kantselei korraldab valla õigusaktide süstematiseerimise, arhiveerimise, nende avalikustamise, avaldamise ning saatmise täitjatele ja teistele asjaosalistele isikutele.

37. Valla õigusaktide algatamine

37.1. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on vallavolikogu liikmel, vallavolikogu komisjonil, vallavalitsusel, vallavanemal ja vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel.

37.2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

37.3. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

37.4. Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

37.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses.

37.6. Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.

38. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

38.1. Vallavolikogu määrused ja otsused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist ning juurde märgitakse nende avalikustamise aeg. Määrused ja otsused on stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise vallavolikogu istungini.

38.2. Vallavolikogu määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures kogu nende kehtivuse ajal. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse poolt kehtestatud korras.

38.3. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määruste ärakirjad saadetakse avaldamiseks Riigikantseleile ühe nädala jooksul pärast neile allakirjutamist.

38.4. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallamajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

38.5. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal, kui seda pole märgitud, jõustub otsus avalikustamisele järgneval päeval ning need saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele.

38.6. Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. Need dokumendid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

38.7. Vallavolikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

39. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ning nende jõustumine

39.1. Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil analoogses korras vallavolikogu õigusaktidega. Vallavalitsuse määrused on stendil kuni järgmise vallavalitsuse istungini.

39.2. Vallavalitsuse määrused ja korraldused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures kogu nende kehtivuse ajal. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks.

39.3. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui neis ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

39.4. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal, kui seda pole märgitud, siis avalikustamisele järgneval päeval, ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele.

39.5. Vallavalitsuse määrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Need dokumendid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

40. Õigusaktide täitmise kontroll

40.1. Seaduste ning vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär.

40.2. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada järelepärimine vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta vallavolikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele.

40.3. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult vallavolikogule ja vallavolikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul.

40.4. Vallavolikogu ja vallavalitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta.

40.5. Õiguskantsleri või maavanema järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ja esitab selle kinnitamiseks vastavalt vallavolikogu ja vallavalitsuse istungile. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär.

40.6. Valla õigusaktide täitmist kontrollivad seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras vallavolikogu ja vallavalitsus.

VI. VALLA VARA JA EELARVE

41. Vallavara mõiste

41.1. Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

41.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu.

41.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset registrit.

42. Majandustegevus

42.1. Valla majandustegevuseks on teenuste osutamine valla asutuste kaudu; osalemine äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes; tehingud vallavaraga; vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks ja muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus.

42.2. Valla ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise ning nende põhimääruse kinnitamise ja muutmise otsustab vallavolikogu.

42.3. Valla osalemise äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, samuti valla poolt äriühingute ja sihtasutuste asutamise, ümberkorraldamise, tegevuse lõpetamise ning põhikirja kinnitamise ja muutmise otsustab vallavolikogu.

Osaniku või aktsionäri õigusi äriühingus teostatakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

42.4. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise õigus on vallavanemal või tema poolt volitatud isikul.

42.5. Vallaasutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid.

43. Maksud ja koormised

43.1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks.

43.2. Kohalikud maksud kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest arvates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.

43.3. Kui seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega ei ole kehtestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist.

43.4. Vallavolikogul on õigus seadusega sätestatud korras kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi või juriidilisi isikuid tegema töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.

43.5. Vallavolikogul on õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel.

43.6. Koormise täitmist kontrollib vallavolikogu poolt kehtestatud korras vallavalitsus.

44. Valla eelarve

44.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.

44.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

44.3. Valla eelarve tulud on laekumised maksudest; laekumised valla asutustest, valla osalusega äriühingutest ja vallavarast; rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; laenud ja intressid ning muud laekumised.

44.4. Valla eelarve kulud on assigneeringud seadusega pandud ja lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest; valla omavalitsusorganite ülalpidamiseks; muudeks vallavolikogu poolt heakskiidetud eelarvelisteks kulutusteks.

44.5. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. Laenude ja teiste rahaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu.

44.6. Valla eelarve koostatakse, võetakse vastu, muudetakse ja täidetakse seaduse alusel vallavolikogu poolt kehtestatud korras, arvestades valla arengukava.

44.7. Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega.

44.8. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepanekuid laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede emiteerimiseks seaduses ettenähtud tingimustel.

44.9. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse sarnaselt valla õigusaktidega.

44.10. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks. Eelarve täitmise aruandele lisatakse volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. Vallavolikogu kinnitab eelarve täitmise aruande hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava aruande.

VI. VALLA ARENGU KAVANDAMINE

45. Arengukava

45.1. Valla arengukava on vallavolikogu poolt kinnitatav dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.

45.2. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, kavandatakse arengukava vähemalt selleks perioodiks.

45.3. Arengukava eelnõu või selle muutmise eelnõu avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne selle arutamist volikogu istungil. Vastuvõetud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras vallavolikogu õigusaktidega.

45.4. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise menetlus. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.

46. Valla planeerimine

46.1. Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.

46.2. Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Üldplaneeringu algatab, kehtestab ja tühistab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades.

46.3. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringule, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu kehtestab ja tühistab vallavolikogu.

Planeerimisalane tegevus on avalik tagamaks huvitatud isikute õigeaegse informeerituse ja võimaluse kaitsta oma huvisid.

47. Valla ehitustegevus

47.1. Valla omavalitsusorganite pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil.

47.2. Ehitamise aluseks vallas on valla üldplaneering ja detailplaneeringud. Ehitustegevust valla territooriumil reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega, valla ehitusmäärusega ning muude Eesti Vabariigi ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega.

48. Kultuuriväärtuste kaitse

48.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine.

48.2. Valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

49. Keskkonnakaitse

49.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras.

49.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras.

49.3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras valla omavalitsusorganitel õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

VII. LÕPPSÄTTED

50. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

50.1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu.

50.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks ja selles muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

50.3. Käesolevas põhimääruses sätestamata valla omavalitsuse alused ja kohustused on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes ning õigusaktides. Valla põhimääruse vastuolu korral seadusega juhindutakse seadusest.

VARA VALLAVOLIKOGU REGLEMENT

I. ÜLDSÄTTED

1. Vallavolikogu reglement määrab kindlaks vallavolikogu ja tema komisjonide töökorralduse lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest õigusaktidest ning valla põhimäärusest.

2. Vallavolikogu reglement võetakse vastu ja muudetakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

3. Vallavolikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu. Vallavolikogu töövorm on istung, vallavolikogu komisjonide töövorm on koosolek.

4. Vallavolikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei.

5. Asjaajamiskeel vallavolikogus on eesti keel.

6. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab vallavolikogu esimees.

II. ISTUNGI KOKKUKUTSUMINE

7. Vallavolikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda kvartalis.

8. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

9. Vallavolikogu istung kutsutakse kokku ka juhul, kui selleks teeb ettepaneku vallavalitsus või vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Vastav ettepanek istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, näidates ära arutamiseks esitatavad küsimused. Vallavolikogu peab istungi viie päeva jooksul pärast ettepaneku esitamist.

10. Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse vallavolikogu liikmetele ja teistele kutsutavatele hiljemalt neli päeva enne istungi algust. Kutses peab olema märgitud:
– kutsutava ees- ja perekonnanimi;
– kas kutsutakse istungile vallavolikogu liikmena või külalisena;
– istungi algusaeg ja toimumise koht;
– istungil arutusele tulevad küsimused.

Külalisele saadetaval kutsel võib lisaks kahes esimeses punktis sätestatule olla märgitud vaid istungi toimumise koht ja kellaaeg, mis ajaks teda oodatakse, ja küsimused, mille arutamise juures tal palutakse viibida. Kutse võib saata lihtkirjana postiasutuse kaudu või käsipostiga.

11. Kutsete väljasaatmise ajaks peab olema vallavalitsuse kantseleis kättesaadav volikogu istungi päevakorra projekt koos vastavate otsuste ja määruste eelnõudega. Volikogu õigusakti eelnõule peavad vajadusel olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud koostaja poolt.

12. Vallavolikogu istungi toimumise aeg ja koht avalikustatakse ka vallamajas asuval stendil. Istungi toimumise koht on vallamajas, kui vallavolikogu esimees ei määra teisiti. Suveperioodiks võib volikogu kuulutada oma töös välja vaheaja.

13. Kui vallavolikogu liige ei saa istungil osaleda, on ta kohustatud sellest enne istungi algust vallavalitsuse kantseleisse teatama.

III. ISTUNGI ETTEVALMISTAMINE

14. Iga vallavolikogu istungi lõpus fikseeritakse ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta koos soovitatavate põhi- ja kaasettekandjatega.

15. Istungi päevakorra projekti koostab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjali alusel. Päevakord lõpeb määruse andmist või otsuse vastuvõtmist mitte-eeldavate punktidega (arupärimised jmt).

16. Kõigil vallavolikogu liikmetel, volikogu komisjonidel, vallavanemal ning vallavalitsuse liikmetel ja valla elanikel ning asutustel, ettevõtetel volikogu liikme (volikogu esimehe) kaudu on õigus teha ettepanekuid päevakorra projekti koostamiseks. Päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud vallavolikogu liige (liikmed), volikogu komisjon või vallavalitsus ning pakutavad küsimused peavad olema kirjalikult ette valmistatud vormis, mis võimaldab vajadusel õigusakti istungil täiendava ajakuluta valmiskujul vastu võtta. Ettepanekud peavad olema esitatud vallavolikogu esimehele vähemalt seitse päeva enne istungi algust.

17. Vallavolikogu võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole nõuetekohaselt eelnevalt arutatud, tutvustatud ning teatavaks tehtud. Sellises küsimuses võib vallavolikogu projekti läbi arutada, seda muuta ja täiendada ning esitada vastuvõtmiseks samale või järgmisele istungile.

18. Vallavolikogu õigusakti eelnõu volikogu istungiks ettevalmistamise eest vastutab selle istungi päevakorda esitaja.

19. Vallavolikogu kantseleis registreeritud vastava eelnõu suunab volikogu esimees vajadusel läbivaatamiseks volikogu komisjonile, vallavalitsusele, kes esitavad oma kirjaliku seisukoha volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui seitse tööpäeva enne istungi algust. Küsimuste lahendamise eesmärgil võib eelnõud koos nende juurde kuuluvate materjalidega esitada ekspertiisiks asjatundjale. Eksperdi või asjatundja arvamus antakse volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks kirjalikult.

Kirjalikud ettepanekud edastatakse valla kantselei kaudu eelnõu koostajale.

20. Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne ja kooskõlas kehtivate riigi õigusaktidega. Mittenõuetekohase eelnõu võib vallavolikogu esimees autorile koos põhjendustega tagastada nädala jooksul eelnõu saamisest arvates.

21. Vallavolikogu võib kasutada asjatundjate või komisjoni abi eelnõude läbivaatamiseks istungite ajal või nende vaheaegadel.

22. Istungi päevakorra üks eksemplar koos juurdekuuluvate eelnõudega on valla kantseleis tutvumiseks välja pandud vähemalt neli tööpäeva enne istungi algust.

23. Volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu istungile, kus kommenteeritakse lühidalt õigusakti aluseks olevaid seadusi ja õigusakti vastuvõtmise vajadust. Võttes nõutavas korras ettevalmistatud eelnõu päevakorda, määrab volikogu esimees ära päevakorraküsimuste arutamiseks ettekandjad ja kaasettekandjad.

24. Vallavolikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.

IV. ISTUNGI LÄBIVIIMINE

25. Vallavolikogu istung on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest.

26. Vallavolikogu istungit juhatab volikogu esimees või aseesimees. Vallavolikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

27. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

28. Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi võib teha ning istungit filmida volikogu istungi juhataja nõusolekul, mis tehakse eelnevalt istungile teatavaks. Protesti puhul otsustab küsimuse volikogu poolthäälteenamusega. Raadio- ja teleülekannete ning foto-, video- ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist.

29. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

30. Istungil osalejad registreerivad end ühel korral – enne istungi avamist, andes allkirja registreerimislehele, mis lisatakse istungi protokollile. Hilinenud ja varem lahkuvad volikogu liikmed on kohustatud vastavalt enda saabumisest või lahkumisest teatama istungi protokollijale,varem lahkumisest ka volikogule. Istugi ajal toimuvad muudatused volikogu liikmete koosseisus fikseeritakse istungi protokollis.

31. Külalisteks loetakse kõiki saalis viibivaid isikuid, kes ei ole volikogu liikmed. Külalised registreeritakse ees- ja perekonnanime ja staatuse järgi ning registreerimisleht lisatakse istungi protokollile.

32. Istungi avamisel kontrollib istungi juhataja registreerimislehe alusel vallavolikogu otsustusvõimet, tutvustab kutsutud külalisi ja nimetab ära teised külalised.

33. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi päevakorraprojekti. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega.

34. Vähemalt 2/3 kohaloleva vallavolikogu liikme nõusolekul võib istungi päevakorda muuta istungi käigus.

35. Istungi päevakorras oleva asja käsitlus hõlmab tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist. Päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu määruse või otsuse eelnõud, arutelu piirdub ettekande, kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega, kusjuures küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Volikogu võib poolthäälteenamusega oma töö korraldada ka teisiti.

36. Ettekanne on asja käsitlev eelnevalt ettevalmistatud esinemine kestvusega kuni 15 minutit. Vallavolikogu määruse või otsuse eelnõu ettevalmistaja peab tagama ettekandja volikogu istungile.

37. Kaasettekanne on ettekannet kas täiendav või oponeeriv esinemine kestvusega kuni 10 minutit.

38. Läbirääkimised hõlmavad küsimusi, vastuseid, sõnavõtte ning repliike. Läbirääkimiste käigus saab teha vaid redaktsioonilisi parandusettepanekuid. Kui läbirääkimise käigus tehakse ettepanek asja arutelu katkestada, paneb koosoleku juhataja ettepaneku kohe hääletusele. Kui ettepaneku poolt hääletab 2/3 kohalolijaist, asja arutelu peatatakse.

39. Asjad, mis antakse volikogule arutamiseks (lugemiseks) esimest korda, võidakse edasi lükata teiseks ja kolmandaks lugemiseks lihthäälteenamusega.

40. Küsimusi saab esitada ettekandjale ja kaasettekandjatele ettekande ning kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Küsimusi võib esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ühe päevakorrapunkti kohta võib iga volikogu liige või külaline esitada kuni kolm küsimust. Küsimustele vastamist korraldab istungi juhataja. Küsimuste esitamine võidakse lõpetada 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul.

41. Sõnavõtt on üldjuhul volikogu liikme seisukoha motiveeritud ja põhjendatud esitus koos omapoolse hinnanguga käsitletavas asjas kestvusega kuni kolm minutit, teistkordselt samas küsimuses kuni kaks minutit. Istungi juhataja võib sõna anda peale volikogu liikmete ka teistele soovijatele. Eelnõule sisulise parandus- või täiendusettepaneku teinud volikogu liige on kohustatud oma ettepaneku kaitsmiseks esinema sõnavõtuga. Sõnavõtjatele võib küsimusi esitada ainult istungi juhataja nõusolekul sõnavõtus esitatu täpsustamiseks. Sõnavõtusoov esitatakse kirjalikult või suuliselt istungi juhatajale, kusjuures kirjalikul taotlusel on eelistus suulise ees. Sõna antakse soovide esitamise järjekorras, kuid arutelu huvides võib juhataja sõnavõttude järjekorda muuta.

42. Repliik on üldjuhul volikogu liikme kuni kaheminutiline märkus või ettepanek. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kaheks repliigiks. Repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.

43. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus vastavalt viie- või kolmeminutiliseks lõppsõnaks.

44. Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda lisaaega ettekandjale kuni viis minutit, kaasettekandjale kuni kolm minutit, sõnavõtjale kuni üks minut. Esinemise edasise pikendamise loa võib anda volikogu.

45. Istungi juhatajal on õigus ettekandjat ja arutelu katkestada või piirata teemast ilmse kõrvalekaldumise juhtudel või muu reglemendi sätte rikkumisel.

46. Istungi juhataja lõpetab läbirääkimised viimase esinemisega või vähemalt 2/3 kohalviibivate volikogu liikmete nõudel ja paneb päevakorrapunkti hääletamisele.

47. Istungi juhataja jälgib päeva- ja töökorrast kinnipidamist, viib läbi hääletamised, teeb teatavaks hääletamise tulemused, kuulutab volikogu otsuse vastuvõtmise, istungi vaheaja ja lõppemise. Volikogu istungi juhataja vastutab käesoleva reglemendi järgimise eest kogu istungi kestel.

V. HÄÄLETAMISE KORD

48. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

49. Hääletamine volikogus on avalik. Vähemalt kolmel volikogu liikmel ühiselt on õigus nõuda nimelist hääletamist, kuid selle korraldamiseks on vajalik poolthäälteenamus. Nimelisel hääletamisel antud hääled tehakse teatavaks volikogule ning istungist osavõtvate volikogu liikmete enamuse nõudmisel avalikustatakse.

50. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

51. Vallavolikogu otsused tehakse poolthäälteeenamusega, kui seaduses pole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.

52. Enne asja hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ning annab võimaluse parandusteks ja täiendusteks. Pärast seda, kui istungi juhataja on teatanud «Asun hääletama», enam kellelegi sõna ei anta. Hääletamisele pandud ettepanek peab olema sõnastatud nii, et see võimaldaks olla selle poolt või vastu.

53. Määruse või otsuse vastuvõtmise eel tuleb kindlaks teha kohalviibivate volikogu liikmete arv. Otsustamisest võivad osa võtta üksnes istungil viibivad volikogu liikmed. Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.

54. Esmalt hääletatakse need ettepanekud, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste ettepanekute hääletamise, kui seesugust vahet ei ole, siis hääletatakse ettepanekuid esitamise järjekorras. Kui samas asjas on tehtud mitu alternatiivset ettepanekut, siis neist ühe vastuvõtmise järel ei panda teisi ettepanekuid hääletamisele.

55. Arvude hääletamisel alustatakse suuremast. Tähtaegade puhul alustatakse hääletamist hilisemast tähtajast. Arvude ja tähtaegade kombinatsioonide puhul määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja.

56. Otsuseprojekte hääletatakse üldjuhul nende esitamise järjekorras. Otsus tervikuna pannakse hääletamisele pärast parandusettepanekute läbihääletamist.

57. Vallavolikogu otsuse vastuvõtmise kuulutab istungi juhataja.

Vallavolikogu istung lõpeb istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud».

VI. UMBUSALDUSMENETLUS VOLIKOGUS

58. Umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust.

59. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige.

60. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu.

61. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

VII. ISTUNGI PROTOKOLL

62. Vallavolikogu istungi kohta vormistatakse protokoll, milles märgitakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning osavõtjate või küsimuste algatajate eriarvamused.

63. Vallavolikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

64. Istungi protokollilise teenindamise tagab tehniliselt kantselei. Protokollimise eest on vastutav vallasekretär. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

65. Protokollid peavad olema valmis ja vallavalitsuse kantseleis välja pandud hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi lõppu. Kolme päeva jooksul pärast istungi lõppu on vallavolikogu liikmel õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli, selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikme eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ja see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega.

66. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud või mis on mõeldud valla ametiasustuse siseseks kasutamiseks.

67. Vallavolikogu esimees kirjutab määrustele ja otsustele alla istungi päeval ning annab need vallasekretärile avalikustamiseks.

VII. KOMISJONIDE TÖÖKORD

68. Komisjoni töövorm on koosolek.

69. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, volikogu komisjoni esimehe või teda asendava liikme või vähemalt poolte volikogu komisjoni liikmete algatusel.

70. Komisjoni koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik, koosoleku viib läbi koosoleku juhataja, kes ei pea olema komisjoni esimees. Komisjonide koosolekutest teavitatakse volikogu liikmeid vähemalt neli päeva enne komisjoni koosolekut.

71. Komisjon on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt poolt komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees.

72. Komisjon teeb soovitavaid otsuseid, mis võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav volikogu komisjoni esimehe või teda asendava komisjoni liikme hääl.

73. Komisjoni soovitava otsuse esitamisel volikogu või vallavalitsuse istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikmete seisukoht.

74. Komisjonide koosolekud protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neid hoitakse vallasekretäri juures, kus need on igaühele kättesaadavad. Komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja või teda asendav komisjoni liige ja protokollija.

75. Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või teda asendav komisjoni liige.

VARA VALLAVALITSUSE REGLEMENT

I. ÜLDSÄTTED

1. Vallavalitsuse reglement määrab kindlaks vallavalitsuse töökorralduse lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest õigusaktidest ning valla põhimäärusest.

2. Vallavalitsuse reglement võetakse vastu ja muudetakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

3. Vallavalitsuse töövorm on istung.

4. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe ja komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga.

5. Vallavalitsuse asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei.

6. Asjaajamiskeel vallavalitsuses on eesti keel.

II. VALLAVALITSUSE ISTUNG

7. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele vallavanema poolt määratud kuupäeval, üldjuhul üks kord kuus.

8. Istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär ning esitab selle vallavanemale hiljemalt kolm päeva enne istungit.

9. Iga istungi lõpus tehakse ettepanekud järgmise istungi päevakorra kohta. Ettepanekuid päevakorra projekti kohta võivad teha vallavalitsuse liikmed, vallavolikogu esimees või tema asendaja ning vallavolikogu komisjonide esimehed.

10. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem. Vallavalitsuse kokkukutsumine seisneb vallasekretäri poolt aja, koha ja päevakorra teatamises vallavalitsuse liikmetele ning vajadusel kutsete saatmises isikutele, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega.

11. Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Vallavalitsuse liige, kes ei saa mõjuvatel põhjustel osa võtta vallavalitsuse istungist, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või vallasekretärile.

12. Istungit juhatab vallavanem või asevallavanem.

13. Istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

14. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust.

15. Vallavalitsuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks eesistuja hääl.

III. ISTUNGI PROTOKOLL

16. Vallavalitsuse iga istungi kohta vormistatakse protokoll, kuhu kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

17. Istungi protokollib vallasekretär, tema puudumisel mõni teine vallavalitsuse liige. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

18. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

19. Vallavalitsuse istungite protokollid koos sinna juurde kuuluvate materjalidega säilitatakse vastavas kaustas vallasekretäri juures, kus nad on kõigile kättesaadavad.

20. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

IV. VASTUVÕETUD OTSUSED

21. Vallavalitsuse istungitel vastuvõetud otsuste ärakirjad saadab vallasekretär kolme tööpäeva jooksul asjaosalistele isikutele. Istungi protokollist tehtud väljavõtted tõestab vallasekretär.

22. Istungil vastuvõetud otsuste täitmise eest vastutavad vallavalitsuse liikmed vastavalt nendevahelisele tööjaotusele.