VARA VALLA ARENGUKAVA

2002-2010

SISUKORD

VARA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS.. 3

Asend. 3

Rahvastik. 4

Looduskeskkond. 5

Turism... 5

Teed ja kommunikatsioonid. 6

Haridus ja kultuur 6

Elamu ja kommunaalmajandus. 6

VISIOON.. 7

SWOT-ANALÜÜS.. 7

STRATEEGILISED EESMÄRGID.. 8

VALLA ÜLDINE OLUKORD, PROBLEEMID NING ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA. 8

ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE.. 8

Üldine olukord. 8

Probleemid. 8

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus. 8

KULTUUR, HARIDUS JA SPORT. 10

Üldine olukord. 10

Probleemid. 10

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus. 10

INFRASTRUKTUUR.. 11

Üldine olukord. 11

Probleemid. 11

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus. 12

SOTSIAALHOOLEKANNE JA SOTSIAALNE OLUKORD.. 13

Üldine olukord. 13

Probleemid. 13

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus. 13

KESKKOND JA TURISM.. 15

Üldine olukord. 15

Probleemid. 15

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus. 15

ETTEVÕTLUS.. 16

Üldine olukord. 16

Probleemid. 16

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus. 16

KINNISVARA. 18

Üldine olukord. 18

Probleemid. 18

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus. 18

VARA VALLA ARENGUKAVA LISA TEGEVUSKAVANA

SISSEJUHATUS

Vara valla arengukava on valla arengu aluseks olev terviklik tegevusjuhis. See on ühine kokkulepe sellest, mis suunas liikuda, kuidas saavutada paika pandud eesmärke. Samas kirjeldab ta valla üldist olukorda valdkonniti, tuues välja peamised probleemid ning pakkudes lahendusi. Dokumendis on toodud tegevuskavad koos teostaja, võimaliku rahalise allika ja võimaluse korral hinnangulise maksumusega. Arengukava uuendatakse ja selle elluviimise edukust hinnatakse regulaarselt vastavalt vajadusele volikogu poolt, kes paneb paika ka puuduvad maksumused. Koostatud arengukava peaks saama vallavalitsuse töövahendiks järgnevaks kaheksaks aastaks.

Käesolev arengukava tehti koostöös valla elanike, ettevõtete, vallavalitsuse ja –volikoguga. Lähtuti eelkõige kohalike elanike soovidest ja vajadustest, mille välja selgitamiseks viidi läbi intervjuusid, kokkusaamisi ümarlaua taga ning koostati ankeetküsitlus. Lisaks moodustati erinevate eluvaldkondade esindajatest (haridus ja kultuur, ettevõtlus, vallavalitsus ja volikogu) töögrupid ja korraldati kolm rahvakoosolekut (Välgis, Varal ja Koosal). Valiti iga valdkonna pädevad esindajad, kes moodustasid seitsmeliikmelise juhtgrupi. Nende eestvedamisel sai arengukava oma lõpliku vormi. Arengukava koostamisel osales üle 150 kohaliku elaniku. Tööd aitasid läbi viia Tartu Ülikooli tudengid, kellele see oli praktikumiks.

Arengueesmärkideks on Vara valla terviklik areng, looduslike ressursside mõistlik kasutamine, elukeskkonna meelepärasemaks muutmine nii kohalikele elanikele kui ka turistidele, olemasolevate asutuste ja eraettevõtete säilimine, jätkuv konkurentsivõimelise põhihariduse tagamine ja arenenud infrastruktuuri kindlustamine.

Arengukava on koostatud eeldusel, et Vara vald jääb senistesse piiridesse. Võimaliku haldusreformi tulemuseks võib aga olla hoopis valla jagunemine: Vara pool Tartu valla ja Koosa pool Alatskivi valla koosseisu. Sellise juhul on arengukava jaotatav samuti kaheks, sest üldised eesmärgid kehtivad mõlemale poolele ning konkreetsemalt on Vara ja Koosa poolel eraldi eesmärgid ja tegevused lähtuvalt erinevast olukorrast.

Lähtuvalt arengukava koostamise langemisest valimiseelsesse perioodi ei ole konkreetne tegevuskava seotud eelarvega. Seal on koos teostamise aja, teostaja ja hinnangulise maksumusega toodud need tegevused, millega oleks kohe vaja tegelema hakata. Maksumust pole välja toodud tegevuste puhul, mis põhimõtteliselt ei eelda rahalist katet või mille peab oluliseks hindama ka uus volikogu.

VARA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS

Asend

Vara vald asub Tartu maakonna kirdeosas. Valla pindala on 333,04 km². Valla põhjapiir on maakonna põhjapiiriks ja idapiir ühtib Peipsi järvega. Vara vald piirneb kuue naabervallaga: põhja pool Alatskivi ja Peipsiääre vald, lõuna pool Võnnu, Mäksa, Luunja ja Tartu vald. Vallal on kaks keskust: Vara ja Koosa küla. Need on seotud valla moodustamisega kahest (Vara ja Koosa) külanõukogust. Vara küla asub maakonnakeskusest Tartust 20 km, Koosa küla 30km kaugusel. Vara valda läbib Tartu-Kallaste maantee. Kaugus Kallastele Vara külast on 30 km, Koosa külast 20 km. Ühendus keskustega on väga hea.

Praegustes administratiivpiirides on Vara vald alates 1977. aastast. Oma pindalalt on Vara vald kõige suurem vald Tartu maakonnas, kuid rahvaarvu poolest jääb üheksandale kohale. Kogu Tartu maakonna rahvastikust moodustab Vara valla rahvastik 1,36%. Asustustihedus on 5,88 in/km², mis jääb alla Eesti keskmise (10,5 in/km²).

Rahvastik

Vallas elavast 1960 inimesest 48,88% (958) on mehed ja 51,12% (1002) naised. Kogu elanikkonnast on tööeast nooremaid (0-15 aastased) 20,77% (407 inimest), tööealisi (16-613/58) 54,59% (1070 inimest) ja pensioniealisi 24,64% (483). See kajastub ka joonisel 1.

Joonis 1. Vara valla rahvastikupüramiid (arvutatud Vara valla andmebaasi andmete järgi)

Valla territoorium jaguneb 28 külaks. Suurim asula vallas on Koosa küla 580 elanikuga, talle järgneb Vara küla 432 elanikuga (2002. a. seisuga). Väiksemates külades (Praaga, Põrgu, Rehemetsa) elab alla 15 inimese.

Vene keelt kõnelevad inimesed on koondunud Koosa külla. Eesti keel on emakeeleks 80,3% Vara valla elanikest, vene keel 18,3% ja teisi keeli peetakse emakeeleks juba vähesel määral.

Vara külas on juuksur, õmbleja, tankla, apteek ja sidejaoskond. Koosa külas on sidejaoskond, kaks juuksurit, tankla, baar ja apteek. Kauplusi on Varal kaks ja Koosal kolm, Välgis üks. Vara vald kuulub Tartu politseiprefektuuri teeninduspiirkonda. Perearstikeskus on Koosal, velskripunktid Varal ja Välgis.

Looduskeskkond

Vara vald jääb Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaa maastikurajoonide aladele. Maastiku ilmestavad lainjas reljeef ja voorjad künkad (Selgise mäed 107 m) Välgi piirkonnas. Mineraalsetest ehitusmaterjalidest leidub kruusa, liiva, maa-ainest ja ehitusliiva. Vallas on ka 427,5 tuh m³ ehitusliiva. Turbavarusid esineb Mustametsa, Koosa ja Keressaare külas.

Vara valla jõed kuuluvad Suur-Emajõe jõgikonda. Valla veekogude olulisus seisneb eelkõige maastiku ilmestamises ja puhkuse võimaldamises. Vara vallas asuvad osaliselt või kogu ulatuses 8 jõge/oja. Vara valda läbib oluline kalade kude- ja rändetee - Emajõgi, mis on ka kogu ulatuses laevatatav, osaliselt piirneb vald Euroopa ühe rikkaima kalajärve Peipsiga. Vara vallas on kaks järve: Koosa ja Keressaare umbjärv. Kargaja jõel on veehoidla – Kirepi veehoidla.

Vara vald jääb Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkonda. Valla kaks suuremat sood on Keressaare ja Emajõe-Suursoo. Keressaare sookontuur on 871 ha, see on planeeritud turba kaevandamiseks kuni varude lõppemiseni. Osaliselt jääb Emajõe-Suursoo siia valda, see on võetud kaitse alla ja eesmärk on jätta soo looduslikku seisu.

Suuremal osal territooriumist vahelduvad metsamassiivid rohkete põldudega. Suuremad ja mitmekesisemad metsaalad on säilinud Välgi piirkonnas. Levivad männikud ja kuusikud. Üldiselt on ülekaalus salu-, sooviku- ja soometsad. Kauni looduse tõttu on selles valdkonnas palju puhkuseks sobivaid metsi.

Vara metskonna metsade üldpindala on 10495 ha, selles metsamaad 6014 ha, mittemetsamaad 4481 ha, hoiumetsi on 2952 ha ja tulundusmetsi 3394 ha. Kaitse alla ei ole siin metsi võetud.

Vara vallas asub Baltikumis ainulaadne kollase nartsissi looduslik kasvuala. Kollane nartsiss metsistub harva ja Sookaldusel asuv nartsissiväli on haruldus, mis võetud looduskaitse alla. Nartsissist on saanud ka Vara valla sümbol, mida kasutatakse nii valla vapil ja lipul kui ka Vara Maanaiste Seltsi logona.

Vara vallas on töökorras Koosa (3 biotiiki, ehitatud 1983. aastal) reoveepuhasti, puhastamist vajab Urvita (2 biotiiki, ehitatud 1974. aastal), ei tööta enam Luha (4 biotiiki, ehitatud 1976. aastal), remonti vajab Vara (BIO-100, järelpuhastus 2 biotiiki, ehitatud 1977. aastal), korrastamist vajab Matjama (2 biotiiki, ehitatud 1982. aastal) reoveepuhasti. Reostunud on Emajõgi allpoolt Tartut. Jäätmehoolde eeskiri on koostatud. Papiaru külas olev Riivese prügila on käesolevaks hetkeks suletud.

Kasutatava maa üldpindala on 33380,5 ha, sellest haritavat maad 5152,1 ha, looduslikku rohumaad 894,4 ha ja metsamaad 13926,9 ha (Vara valla andmebaas, 1.01.2001).

Turism

Vara vallas on kaks vaatamisväärset ajaloolise taustaga kirikut ja nende kalmistud (Vara ja Välgi). Vallas on üks turismiettevõte: Nõiamaja, kus saab ka soovi korral ööbida (ametlikult 9 ööbimiskohta). Nõiamaja tegevus toimub aastaringselt ja põhiliselt on suunatud lastele. Välgi piirkonnas on voorjas maastik ja kaunid metsad. Plakso-Madise talu Kavastu Koosal oli kirjanik Juhan Liivi elu lõpul tema põhiliseks elukohaks.

Teed ja kommunikatsioonid

Koosa kuulub riigimaanteede teemeistripiirkonda, kus hooldada tuleb teid pikkuses 295,8 km. Valla alla kuulub 187 km teid.

Vara vallas pole maagaasi torustikke ja elektri alajaamu. Elektrita majapidamisi on 7. Interneti püsiühendus on Vara vallamajas, koolis ja kolmes raamatukogus ning kahes lasteaias.

Haridus ja kultuur

Vara vallas on üks kool: Vara Põhikool. Koosa algkool, mis oli lastele õpetust jaganud 18. sajandi lõpust suleti 01.09.2000. a. Lasteaiad on nii Varal kui ka Koosal, lapsi käib mõlemas kokku 80: 40 Varal ja 40 Koosal (seisuga 10.01.2002). Vara põhikoolis on kokku 157 õpilast ja 18 õpetajat. Mujal koolides õppivaid lapsi oli 145.

Vara vallas on kokku 3 raamatukogu – Koosal, Varal ja Välgis. Laululava ja muuseumit Vara vallas pole. Huviringidest ja seltsidest on Vara Maanaiste Selts (1928 a. asutatud Perenaiste Seltsi õigusjärglane), MTÜ Kodukant Vara, Välgis jututuba “Kanarbik” ning Koosal tegutsev naiste käsitööklubi ja spordiring Koosa Mängude Majas.

Elamu ja kommunaalmajandus

Vara vallas on kanalisatsioon ainult Vara ja Koosa külades. Kommunaalteenuste pakkumisega tegeleb Varal OÜ Kenadron (keskküte, vesi, kanalisatsioon), Koosal OÜ Baarikson (vesi- ja kanalisatsioon).

VISIOON

SWOT-ANALÜÜS

STRATEEGILISED EESMÄRGID

· Valla maine kujundamine seoses turismi arendamise ja elamumajanduse võimaliku loomisega.

· Hea elukeskkond paneb aluse ka kõigi ülejäänud valdkondade sujuvalt paika minemisele

· Traditsioonidele aluse panemine valla ühisürituste ja kooskäimiste näol, mis tekitaks ühtsustunde rahva seas

· Olemasolevate eraettevõtete ja valla allasutuste säilitamine, uusettevõtluse loomise soodustamine ja potentsiaalsete ettevõtlike inimeste koolitamine

· Konkurentsivõimeline infrastruktuur

· Konkurentsivõimelise põhihariduse jätkuv kindlustamine

VALLA ÜLDINE OLUKORD, PROBLEEMID NING ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA

ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE

Üldine olukord

Põhimõtteliselt on rahvas juhtkonna tööga rahul, kuid heidetakse ette, et vallavalitsuses on liiga palju töötajaid ning volikogu ebaefektiivsust, vastutustunde puudumist. Üldiselt ei olda kursis omavalitsuse tööga, valla infolehes ilmub volikogu istungite kokkuvõte. Vald on võimaluse korral abipalujaid aidanud.

Pea kõigis külades puuduvad ametlikud külavanemad.

Kohaliku infolehega ollakse väga rahul, suur osa elanikkonnast loeb seda. Ankeetküsitlusest tuli välja, et rohkem võiks infolehes kajastada ettevõtlust, valla ajalugu, meenutusi, külaelu, mõnevõrra vähem kooliprobleeme, kuid need eelistused varieeruvad piirkonniti.

Probleemid

· Vara vald ei ole terviklik, ta koosneb kahest osast: Koosa ja Vara poolest

· Vallavalitsuse struktuur, töötajate tööülesanded kattuvad: ühelt poolt on liiga palju töötajaid, teisalt on puudus teatud spetsialistidest

· Vallavalitsuse ja kohalike inimeste ebapiisav infovahetus

· Eelarve läbipaistmatus

· Suhteliselt väheste teotahteliste inimeste olemasolu k.a. vallavolikogus, mis muudab selle ebaefektiivseks

· Elanikkonna krooniline rahulolematus ja passiivsus

· Külavanemate puudumine

· Üldine nõrk seadusandluse tundmine

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus

· Tervikliku Vara valla identiteedi kujundamine

· Osavalla staatuse otsustamine ja siis vallavalitsuse struktuuri üle vaatamine ning töötajate tööülesannete paika panemine

· Kaadri jätkuv täiendamine ja atesteerimine

· Informatsiooni kiire levitamine vallavalitsuse poolt ja avalikkuse kaasamine selle kaudu, ära kasutades kohalikku ajalehte

· Naabervaldadega koostöö tõhustamine valdkonniti (sotsiaalhoonekanne, kultuur ja sport, juhtimisalase info vahetus ning ühisprojektid)

· Välissidemete loomine valdkonniti

· Vallal on konkurentsivõimeline kodulehekülg, mida pidevalt uuendab kodulehekülje eest vastutaja, kelleks võib olla ka vastava koolituse saanud vallavalitsuse töötaja

· Ressursside efektiivne kasutamine ja kulude pidev analüüs

· Valla majandamise avalikustamine ja juriidilise abi kättesaadavaks muutmine

· Valla külaelu elavdamine: valitud on külavanemad, kes moodustavad külavanematekogu, mis esindab külasid vallavolikogus, tihendada külade omavahelist koostööd ja kaasata iga külaelanik valla elu arendamisse selle läbi. Külavanematele tagada minimaalne tegevustoetus (osaline bensiini kulu ja sidekulu katmine)

· Külaelu elavdamise läbi külade väljasuremise ohu vältimine

· Külaliidrite ja volikogu liikmete järjepidev koolitamine töö efektiivsuse tõstmiseks

· Kohalikus ajalehes peaks tooma näiteid toimivatest külavanemate kogudest, võiks teha tutvustavaid ekskurssioone teistesse valdadesse (Infoleht, vallavalitsus)

· Vald koordineerib tegusa koostöövõrgustiku väljaarendamist külavanemate ja omavalitsuse vahel (regulaarsed infopäevad külade liidritele vallas)

· Aktiivse kodanikualgatuse kujundamine – kolmas sektor

· Tegijate tunnustamise metoodika väljatöötamine (aasta ettevõte, peresõbralikum asutus, aasta Ema ja Isa, kõige vanem, beebipidu jne)

· Tagada valla infolehe jätkuvus ja arenemine. Arengukava täitmist peaks kajastama valla infoleht

· Vallamajas, koolis, raamatukogudes ja lasteaedades kaasaegse tark- ja riistvara tagamine, töötajate pidev koolitamine, korralikult funktsioneeriv arvutivõrk

KULTUUR, HARIDUS JA SPORT

Üldine olukord

Kultuuriüritusi on vallas väga vähe, kuid samas kui midagi toimub, siis on osavõtt passiivne. Paljud kohalikud põhjendavad mitteminemist ürituste madala kultuurilise tasemega. Traditsioonid puuduvad. Samas meelitavad eriti Tartu, kuid ka Alatskivi liikuvamaid inimesi oma kultuuriüritustega. Raamatukogud täidavad oma ülesannet, väga hea on inimeste arvates interneti kasutamise võimalus seal.

Vara põhikool suudab pakkuda heal tasemel põhiharidust. Koolis on aktiivsed õpetajad. Peale kooli on võimalik käia mitmetes ringides: eriti tuuakse välja arvutiring ja üldse arvutiõpetamise head taset. Paljud valla üritused on kooli korraldada. Kool vajaks kindlasti remonti. Põhikooli minejaid valmistavad ette Vara ja Koosa lasteaiad, mis samuti ootavad remonti, et viia tingimused nõuetele vastavaks.

Sportimisvõimalused on nii Vara põhikoolis kui ka Koosa Mängude Majas, mõlema tehniline tase pole eriti hea. Aktiivselt käib koos teatud grupp inimesi, ülejäänud kurdavad infoleviku halba taset. Vara valla indiaca mängijad on tuntud ka väljaspool valda. Vara vallas elab indiaca maailma meister Eive Ambo Tegeletakse ka uudse ala – kirveviskamisega, milles toodi koju Põhjamaade meistri tiitel (Sirje Leini).

Probleemid

· Puudub konkreetne inimene, kes korraldaks kultuuri- ja spordiüritusi ja kirjutaks projekte

· Inimeste vähene kaasamine ja teisalt inimeste passiivsus

· Noortele ei korraldata üritusi Vara koolis. Kaasatakse vaid kooliõpilasi huvitegevusse, kuid valla noortele suunatud üritused puuduvad. (tantsuõhtud; klubiline tegevus; spordiklubi (sh. korvpall, võrkpall) jne

· Lastel on vähe koolivälist tegevust, samas puudub ka nendepoolne huvi

· Järelvalveta lapsed, koolikohustuse mittetäitmine

· Õpetajate ja lastevanemate diskussiooni puudumine

· Kõigi valla omandis olevate hoonete üha halvenev seisukord

· Ürituste korraldamiseks puudub kvaliteetne heliaparatuur

· Väikebussi puudumine

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus

· Kultuuri- ja sporditöötaja-projektide kirjutaja konkursi korras valda tööle või jagada selle kohased ülesanded vallavalitsuse mõnele töötajale, võttes eeskuju teistest valdadest, kus asi nii lahendatud on

· Kultuuri- ja spordiürituste korraldaja peaks ideaalis elama alaliselt Vara vallas ja olema väga hea organiseerimisvõimega

· Helitehnika on hädavajalik kvaliteetsete ürituste korraldamiseks, kuid sellel peab olema ka konkreetne vastutaja, nii nagu peaks olema inimene, kes korraldaks asju Mängude majas

· Inimeste aktiivsuse tõstmine: huvi äratamine isetegemise ning spordi- ja kultuuriürituste vastu

· Seltsitegevuse arendamine ja toetamine, tugevdades veelgi juba olemasolevat kooskäimise traditsiooni

· Luua aastaringne sündmustekalender, Mängude Majas toimuvate treeningute kava ja avalikustada see

· Pakkuda konkurentsivõimelist haridust ja vaba aja veetmise võimalust valla noortele, et vältida huvi alkoholi ja narkootikumide vastu

· Lastele otsese rahata kooliminemise võimaluse vajaduse välja selgitamine ja siis vastava lahenduse välja töötamine(näiteks talongisüsteem)

· Kool kui arengukeskus

· Mitmekesistada koolivälist tegevust

· Jätkuv narkomaaniavastane selgitustööd koolis

· Noortele enesearendamise ja vabaaja võimaluste loomine. Noorte kaasamine valla üritustesse ja seltsitegevusse, et sellega ka kodukohta väärtustada

· Kohaliku identiteedi tõstmine ajaloo uurimise näol: kooli, kiriku, mõisa ajaloolised uurimused

· Nii lasteaia kui ka koolilastele ekskurssioonide võimaldamine

· Laste- ja noortelaagrite korraldamine lasteaedades ja koolis

· Koolimaja, lasteaedade ja teiste valla allasutuste pidev remontimine, staadioni, väli võrk- ja korvpalli platside korrastamine, et ei hääbuks vallas senini populaarne sporditegemine

· Raamatukogude töö efektiivsemaks muutmine: raamatukogujuhatajatega ümarlaua korraldamine ja otsuse tegemine, kuidas muuta tööd efektiivsemaks ja tagada parem vahenditega varustatus, juhatajate asendamine puhkustel (keskraamatukogu loomine võimaluse kaalumine, Vara põhikool raamatukogu liitmine sellega)

INFRASTRUKTUUR

Üldine olukord

Külavaheteed on väga halvas seisus, kuna vallal jätkub eelarvest raha ainult talvisteks lumekoristustöödeks. Kõik ülejäänud valla teed võiksid ka alati paremas olukorras olla. Bussiliiklus on rahaliselt optimaalne (liinibusside täituvus on väga hea), maksimaalne infolevi bussiaegade kohta parandaks olukorda külades. Kohati elektriühendus katkeb. Vastuvõetud prügimajanduse seadust ei täideta, mistõttu on olmejäätmete kogumine kaks korda aastas möödapääsmatu. Pooled elanikud ei oma prügiveo lepingut. Üldiselt ollakse rahul kiirabi ja päästeteenistuse tööga.

Probleemid

· Halb ja järjest halvemaks muutuv külavaheteede olukord

· Prügimajanduse mittetoimimine, puudub ka vastav inimene, kes selle täitmist jälgiks

· Elektrikatkestused, mis eriti mõjutavad ettevõtjaid

· Välgi piirkonna eraldatust tugevdab veelgi sinna viivate teede halb olukord

· Ühte külla- Praaga- ei saa valla poolt ligi

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus

· Teede parandamine prioriteediks number üks, vajadusel lisarahade taotlemine fondidest, sest paremad teed „lühendavad“ vallasiseseid vahemaid ja väldib ääremaastumist ning vähendab külade väljasuremisohtu

· Konkurentsivõimeline infrastruktuur: põhilised vallasisesed teed on asfaltkattega, renoveeritud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid (Riik, vald ja projekt)

· Kiirabi ja päästeteenistuse kohale jõudmise jätkuv tagamine lumevabade teedega

· Külavahelise transpordi paremaks muutmine väikebussi teenuse rentimise näol (eelnema peab uuring, äriplaan)

· Keskkonna nõuetele vastav prügimajandus ning vee- ja kanalisatsioonivõrk, nõuetekohased biotiigid

· Ohtlike jäätmete kogumiskoha loomine ja prügimajanduse korda seadmine

· Suurendada külade interneti ja telefoniga varustatust (vähendab ääremaastumist)

· Teeääred ja elektriliinide alused korda

· Ühenduse loomine eraldatud Praaga piirkonnaga (tee ehitamise võimalikkus uuringud vajaduse tekkel), et valla huvides ära kasutada Vene-Eesti laevaliiklust

SOTSIAALHOOLEKANNE JA SOTSIAALNE OLUKORD

Üldine olukord

Vallas on kaks sotsiaalnõunikku, kellel on ülevaade valla sotsiaalsest olukorrast. Muret tekitavad asotsiaalsed pered, järelvalveta koolikohustust mittetäitvad lapsed, valla elanike üldine halvenev tervislik seisund. Koduhoolet ei ole, kuid sellele on senini ka nõudlus puudunud, juhul kui see peaks tekkima viiakse kohe ka koduhoole süsteem sisse. Sotsiaaltoetuste määramise kord on vallas olemas, kuid vajaks üle vaatamist. Hooldekodu on nelja valla peale. Töötute osakaal ei ole eriti suur. Samas olemasolevatel töötutel puudub soov, oskused ja töötamise harjumus. Üheks sotsiaalsete probleemide allikaks on mujalt valla odavatesse korteritesse sissekolijad, kes ei maksa üüri ja toetavad salakaubandust. Veelgi olulisem on aga puudulik kodune kasvatus, mis paneb aluse noorte väärtushinnangutele. Loodetavasti valmib Koosa külla valla sotsiaalkorter juba aastal 2002.

Korrakaitsega tegeleb vallas konstaabel, kes allub Tartu politseiprefektuurile. Politsei reformiga kaotati Koosa külas ööpäevane korrapidamisteenistus. Peale kaadri vähendamist on statistika järgi kuritegevus kasvanud, kuna politseinikud ei suuda haarata neile määratud territooriumi. Üldiselt on aga vald turvaline koht elamiseks.

Probleemid

· Asotsiaalsete pered, õpitud abitus, minnalaskmismeeleolu

· Ebaefektiivne sotsiaaltoetuste süsteem (seadused), mistõttu pole mõttekas tööle minna, kergem on elada sotsiaaltoetusest

· Kohalike elanike soovi puudumine võidelda salakaubanduse vastu, mis on salakaubandusest teinud avaliku saladuse

· Noorsootööspetsialisti puudumine

· Koolikohustust mittetäitvad lapsed

· Laste arvu vähenemine, vananemine

· Lastel puudub huvi midagi teha ja osad ei saa aru hariduse vajalikkusest

· Politsei on bürokraatia ja tegevusega ülekoormatud ja seetõttu kohati ebaefektiivne, tema tegevusvaldkond on liiga lai

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus

· Aluse panemine toetuste ja stardikapitalide jagamise süsteemile: sünnitoetused konkurentsi võimelisteks, abielutoetused, noorte perede toetussüsteemi välja töötamine jätkusuutlikkuse soodustamiseks ja suurendamiseks ning motivatsiooni tekitamiseks – toetus ei pea alati olema otseselt rahas. Kõik see võiks muuta suhtumist

· Teatud peredele eelpool loetletud toetused kingipakkidena, et vanemad ei kasutaks seda enda tarbeks (alkoholiks)

· Toimetuleku tagamine kõikidele elanikkonna gruppidele kvaliteetsete sotsiaalteenustega, erilise tähelepanuga vähekindlustatud elanikkonnale

· Kõikidesse küladesse sotsiaalhoolekande tagamine vallasisese võrgustiku jätkamise ja arendamisega

· Päevakeskusele aluse panemine Kuusiku külla, mille üheks osaks on hooldekodu, tekitamaks kooskäimiskoha nii noortele kui ka vanadele, nii omadele kui turistidele

· Sotsiaalkorterite rajamine, probleemide avalikustamine, sotsiaalhoolekande tõhustamine, et vähendada õpitud abitust

· Sotsiaaltoetuste määramise korra ajakohastamine

· Sotsiaaltoetuste maksmise korrast informeerimine (Infoleht)

· Selgitustöö ja info jagamine, et julgustada ja tekitada tahtmine teha jätkuvalt valla ettevõtete poolt pakutavat tööd, et vähendada minnalaskmismeeleolu ja õpitud abitust (Sotsiaalnõunik)

· Lastele erilise tähelepanu pööramine sotsiaaltöötajate, lasteaia ja kooli poolt, vaba aja sisustamine, öörühma moodustamine lasteaedadesse

· Erivajadustega lastega tegelemise jätkamine vallas (Koosa lasteaed)

· Noorsootöötaja palkamine, kellel oleks täielik ülevaade valla noortest ja nendega seotud probleemidest

· Kahe kogukonna tekkimise vältimine (Vara – Koosa), nii et valla rahvas tunneks ennast ühtsena

· Turvalisuse tõhustamine: naabrivalve, salaalkoholismi likvideerimine

· Politsei järelvalve tõhustamine, salakaubanduse vastu võitlemise intensiivistamine, teavitamine, avalikustamine

KESKKOND JA TURISM

Üldine olukord

Vara vallas pole suurtööstusi, mis saastaksid või seaksid ohtu keskkonna kvaliteeti. Tartu poolt valda sisse sõites näeb haritud põlde, mis kergelt lainjas maastikus silmailu pakuvad. Koosa poolel on aga olukord trööstitum: põllud hakkavad võsastuma ja majad lagunevad. Palju on metsa, eriti ilusad on Välgi piirkonna metsad, sest seal mitmekesistavad loodust voorjad künkad, mis võimaldavad nautida vaadet. Ainukeseks turismiettevõtteks vallas on Nõiamaja, mis meelitab inimesi kohale üle Eesti. Vara ja Välgi kirikud ja mõlemate kalmistud võiksid aga veelgi suuremad turismiobjektid olla.

Vara valda jääb Emajõe-Suursoo, mida on turismi eesmärgil siiani vähe ära kasutatud.

Probleemid

· Vara valda tutvustavate meenete ning asja- ja ajakohase kodulehekülje puudumine

· Olemasolevate, nende vähestegi, võimaluste mitte ära kasutamine turistide meelitamiseks valda, inimesed lihtsalt ei näe vallas turismi arendamiseks võimalusi (mööduvad turistid, loodusressursid)

· Omaalgatuse puudumine (ei otsita infot ja näiteid)

· Viidamajandus pole korras: vald, külad, talud

· Koosa poole halb olukord

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus

· Maine kujundamise ja parandamise suunamine kõigepealt valla elanikele

· Turismimajanduse eelisarendamine, turismi perspektiivikuse propageerimine vallaelanikele, vastavasisuliste koolituste korraldamine ettevõtluse arendamiseks (Infoleht)

· Turismikompleksi välja arendamine: legendi- ja matkarajad, ööbimis- ja toitlustuskohad. Peale loodusressursside on olulised ka eri piirkondadele omased kombed, propageerida võiks Välgi sõela ja selle tegemise protsessi

· Emajõe-Suursoosse Praagale loodava tollipunkti ja läbiva Emajõe veetee ära kasutamine potentsiaalsete turistide meelitamiseks matkale ja paadisõidule

· Infomaterjal valla kohta (voldik; teatmikud; fotokroonika jms)

· Valla territoorium on heakorrastatud: teeääred niidetud, majaümbrused korras, bussipeatustes pingid ja prügikastid (Vallavalitsus, kohalik initsiatiiv)

· Looduse säilitamine ja mõistlik ning oskuslik kasutamine, eriti Emajõe-Suursoos, Välgi ja Mustametsa piirkonnas, Selgisel

· Säilitada maastiku ja elustiku mitmekesisus ja mõistlikult majandada loodust: suur riigimetsade osakaal soodustab seda

· Keskkonna reostamise vältimine elanikkonna teadlikkuse tõstmise läbi (Infoleht)

ETTEVÕTLUS

Üldine olukord

Vallas tegutseb 12 ettevõtet, millest enamuse moodustavad kauplused ja puiduettevõtted. Ettevõtluse arendamine ja uute loomine jääb tööjõu puuduse (teatud kontingent elanikkonnast ei ole võimelised järjepidevalt tööl käima), aga ka vähese ettevõtlikkuse ja infopuuduse taha. Valda võiks inimeste arvates luua õmblustööstust, inimesed võiksid teenida lisasissetulekut alternatiivsete tegevusaladega (marjade, väikeloomade kasvatamine ja turismiteenuste pakkumine jne). Turg on ju tegelikult kasvõi Tartu linna näol olemas.

Probleemid

· Tööjõu puudus

· Uutel ja praegustel Vara vallas mujalt tööle käivatel inimestel puudub võimalus ja tahtmine tulla valda elama

· Ettevõtluse kohane info on kohalike seisukohalt puudulik: kust ja kuidas alustada või juba olemasolevat ettevõtet arendada, kuidas abi taotleda

· Inimeste initsiatiivi puudumine

· Ettevõtte loomisega kaasnevad euronõuded (need mõjutavad ka olemasolevaid ettevõtteid) ja riskid

· Vallas on vähe tootvaid ettevõtteid, valdavad on kauplused

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus

· Tagades konkurentsivõimelise infrastruktuuri ja ettevõtlust soodustava keskkonna nii omavalitsuse kui ka teiste ettevõtjate koostööst, siis on võimalik ka ettevõtluse laiendamine ja uute ettevõtete loomine ning kogu valla finantsmajandusliku olukorra paranemine (maksutulu)

· Eelnevast lähtuvalt uusettevõtluse ja haru- ning tütarettevõtete teke, kasutades ära Tartu lähedust

· Turisminduse ja ettevõtluse arendamise igakülgne soodustamine (info koolitustest, toetusvõimaluste leidmine ettevõtlusega alustajatele. – vastavate tööülesannetega inimene vallas)

· Ettevõtlikele inimestele teatud stardikapitali võimaluse tekitamine kasutades selles ära lisaks oma ressurssidele ka Peipsiveere SA

· Alternatiivsete tegevusalade propageerimine ja info jagamine teabepäevadel ning infolehe kaudu: mahepõllumajandus, marjade kasvatamine jne, sest turg Tartu näol pole kaugel, kaasata vastavaid spetsialiste, korraldada väljasõite juba tegutsevate ettevõtjate juurde üle Eesti, ka siin on oma osa Peipsiveere SA-l. See võimaldab vähendada elukvaliteedi vahet keskuste ja ääremaa vahel

· Vara valla ettevõtetele potentsiaalsete töötajate loomine kohapealsete noorte motiveerimise läbi minna kutsekeskkoolidesse õppima vajalikku eriala, et vähendada tulevast tööpuudust

· Koosa poolele põllumajandusega tegelemisevõimaluste ja potentsiaalsete tegijate välja selgitamine: näiteks Eestis ainulaadse mahepõllumajanduspiirkonna loomine ja reklaamimine, alternatiivsete tegevusalade otsimine (marja- ja köögiviljakasvatus, marjade korjamine soodest, vähikasvatus) ja oma niši leidmine nende läbi, sellega tagatakse ka valla ühtlasem areng (Kohalik algatus)

· Koosa poolele valla ettevõtte loomise võimaluse kaalumine, kui kohalike huvi mahepõllumajandus piirkonna loomise vastu leigeks jääb

· Ettevõtjate informeerimine võimalikest toetustest ja kaasaaitamine kontaktide loomisele – tegutsev ettevõtjate koostöövõrgustik (kõik valla ettevõtjad regulaarsetele infopäevadele, e-maililist kohalike ettevõtjate vahel info paremaks levitamiseks), et viia miinimumini ettevõtete pankrotistumise oht ja sõltumine välisteguritest

· Eraldi pöörata tähelepanu põllumajanduse toetuste kohta käiva info jagamisele (PHARE, SAPARD), et vältida euronõuetest tulenevat põllumajanduse jätkuvat langust

· Koolitustesse ja seminaridele kaasata reaalseid tegijaid juba planeerimise etapil, et hoida aktiivseid kohapeal tegevuses

· Koostöö aktiveerimine valla ja ettevõtete vahel info ja kogemuste jagamise eesmärgil, see jääb praegu inimeste passiivsuse taha: puudub eestvedaja

· Töötute motiveerimine ja tööturule aitamine koolituse ja ümberõppevõimaluste leidmise näol, lisaks nõustamine ja hädaabitööde välja pakkumine (selle eelduseks on aga omaalgatus) ja sellega ka vältida liigset välistööjõu osakaalu

· Ekskurssioonide korraldamine Vara valla ettevõtetesse kooliõpilastele

KINNISVARA

Üldine olukord

Vara valla kinnisvara hinnad on madalad ja Tartusse lühike maa (20-30 km), kuid valmiskujul vaba elamispinda eriti ei ole. Korteriühistute loomine on problemaatiline, kuna on tekkinud teatud kontingent inimesi, kes pole nõus millegi eest maksma. Silma riivavad keskuste halb heakord. Valla maade kohta on olemas andmebaas ja vabad maad on vallavalitsustes kaartidel kõigile huvitatutele vaatamiseks väljas. Paljud omanikud on jätnud oma maa igasuguse hoolitsuseta. Vallal puudub üldplaneering. Riigimetsa osakaal on suur. Erametsade omanikud kasutavad aga sageli oma peremeheõigusi kurjasti. Nõukogude Liidu aegsed hooned on jäänud kasutuseta ja lagunevad, kuid kõigil on olemas omanikud, mis ei võimalda midagi ette võtta. Ohtlikud on Vara mõisa varemed, mis ka neid ümbritsevale pargile negatiivset varju heidavad.

Probleemid

· Üldplaneeringu puudumine

· Korterelamute halvenev olukord ja ühistute puudumine

· Kortermajade elanike suhtumine maksude maksmisesse

· Lagunevad hooned (Vara mõis, vanad laudad ja muud ehitised)

· Enamikul kinnisvaradel on olemas omanikud, kuid neil puudub igasugune vastutus ja huvi oma omandi vastu, see on sageli takistuseks näiteks ettevõtlusele

· Informatsiooni mitte jõudmine kõigi elanikeni

Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus

· Lähtuvalt arengukavas paika pandud üldistele suundumustele koostada üldplaneering

· Vabade hoonete ja maade ülevaate omamine, ettevõtluseks ning elamumajanduseks välja pakkumine, kasutades ära Tartu lähedust ja head bussiliiklust, privaatsust, hajaasustust ning arenenud sotsiaalsfääri, selleks loob võimaluse kujundatud positiivne maine

· Kasutuseta maade omanikega kontakti loomine, et saaks maad kasutusse võtta (näiteks rentida)

· Maade järelvalvekomisjoni tööle rakendamine – kõik teede ja majadeümbrused korda

· Suurkülade korteriprobleemide lahendamine – igasse majja korteriühistu

· Ohtliku Vara mõisa varemete lammutamine või renoveerimine (muinsuskaitse otsus)